Jüri pöördub, märkab mu pilku.
«Ženja,» ütleb ta vaikselt. «Ma pean koju sõitma.»
«Tean.»
Ta muigab põgusalt, kibedalt: «Kummaline, eks? Lapsed on täiskasvanud, igaüks elab oma elu… Aga ikkagi nad ei mõista. Ka naine mitte...»
Ma ei vasta. Lihtsalt vaatan, kuidas ta riietub. Tunnen, nagu oleks see kõik kunagi juba olnud ja lõpp on teada.
Hilisõhtul viin ma ta tagasi Narva. Meie hubasest üürikorterist väikeses lähiasulas.
Kui läheneme linnale, peatan auto tuttavas kohas tema kodu lähedal – seal, kus meid keegi ei näe.

Selle raamatu autor on RusDelfi ajakirjanik Jevgenia Parv. See on tema isiklik, valus ja aus lugu – teekond läbi nelja abielu sõltuvusest küpse ja vaba armastuseni. Raamatu keskmes on Jevgenia suhted ERRi ajakirjaniku Jüri Nikolaeviga. See on ühtlasi lugu kahest ajakirjanikust, kes on õppinud muutma senistes suhetes kogetud kontrolli ja hirmu usalduseks ning läheduseks.