Pealtnäha oli Helle Amini elu parimas korras, eriti pärast seda, kui ta rajas koos abikaasa ja nelja pojaga kodu troopilisele Bali saarele. Ent ühel 2002. aasta päeval purunes idüll ja elu muutus igaveseks. Ühel õhtul leidis ta poest koju tulles, et lapsed on kadunud. Tema neli poega oleksid pidanud rahulikult magama, aga voodid olid tühjad. Helle saudiaraablasest abikaasa oli viinud lapsed oma kodumaale. Helle, kelle lapsed olid tuhandete miilide kaugusel võhivõõras islamiriigis, leidis endas tähelepanuväärset vaprust. Ta palus sõpradelt abi ja läks kõrbesse armsaid poegi otsima. Teekond oli tulvil ränki üleelamisi, ohte, ärevust ja kurbust. Nii mõnigi naine oleks alla vandunud, aga mitte Helle. «Oleksin laste pärast kas või paljajalu läbi kõrbe läinud,» ütles ta ise.