Raamatu kaanelt: Ma sööstsin püstolist hoolimata Mitchellile kallale. Ainult paanika oleks võinud teda tulistama panna, aga tal oli koduseinte toetus ja paanikaks polnud mingit põhjust. Kuid Betty ei olnud selles võib-olla nii kindel. Ma nägin silmanurgast ähmaselt, et ta sirutas käe laual seisva viskipudeli järele. Mu löök tabas Mitchelli kaela. Ka tema lõi mind kuhugi, aga see polnud oluline. Minu löök oli küll parem, kuid käekella ma selle eest auhinnaks ei saanud, sest sel silmapilgul virutas muul mulle kabjaga vastu aju tagakülge. Ma tõusin tumeda mere kohale, plahvatasin ja lõin leegitsema. Raymond Chandleri seitsmes ja viimane kriminaalromaan.
