Aarand Roos üllatas lugejaid esimeseks eesti pop-romaaniks nimetatud teosega «Lehmatapja»: uus hääl, mida ühegi teisega ära ei vaheta. Tema rohke parodistliku elemendiga oopus number kaks on jutustuse-kuuldemängu-luuletuskogu segu. Tegevus toimub Poeedi ärklitoas, kus ta koos Mänedžeriga sirvib oma uut manuskripti.
Seda tehes võtavad nad ette imaginaarse reisi loodusesse - et mitte öelda autori Lõuna-Rootsi noorusmaa loodusesse. Peategelaseks ongi õieti Loodus, see tänapäevane Tallermaa - sellest ka tiitel. Poeet püüab materialistlikult mõtlevat Mänedžeri Looduse mõistmisele viia. Situatsiooni kasutab Talv, kelle püüdeks on ennast n.ö. Looduse kuningana maksma panna. Nende omavaheline vaidlus, mille sekka kostavad alateadvusest Õpetaja manitsused, on autorile hüppelauaks, kui ta sõnamängudest juhituna assotsiatsioonidega uperpallitab.