«Kolmel korral on Tallinn õitsele puhkenud. Esimest korda puhkes ta õitsele viieteistkümnendal sajandil. Jalutades mööda vanalinna tänavaid, peatute kindlasti mitu korda ja vaatlete imetlusega tolle aja arhitektuurimälestisi – raekoda, Kiek in de Köki torni, Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna hoonet. Kui te vanalinnast lahkute, siis tuletame Teile meelde, et linna teine õitseaeg saabus kaheksateistkümnendal sajandil, pärast Eesti ühendamist Venemaaga. Tallinna, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi pealinna kolmas õitseaeg on praegu, meie päevil. Õiguse eest nimetada Eestit sotsialistlikuks, selle eest, et Pika Hermanni tornis lehviks alati sini-valgete lainetega punalipp, on andnud oma elu paljud Eestimaa parimad pojad ja tütred. Koos revolutsioonivõitlejatega peame meeles neid, kes kaitsesid Nõukogude Eestit fašistlike anastajate vastu Teise maailmasõja aastail.» (autor)
