Vähesed tänased tallinlased on sattunud Juhkentali asumis paiknevale Tallinna Kaitseväe kalmistule. Linna lõunapiiril Filtri teel vastu Ülemiste järve paiknev matmispaik oli osa Siselinna nekropolist, mis asus võrdlemisi laial alal (18,3 ha) «Kalevi» keskstaadioni, Filtri tee ning Magasini ja Herne tänava vahelisel alal. Ta koosnes omal ajal Aleksander Nevski, Vana-Kaarli, Kaitseväe, Vana Juudi, Muhamedi ja Katoliku kalmistust. Kaitseväe ning Muhamedi kalmistut eraldas teistest osadest Tallinna sadamast alguse saanud ning Tallinn-Väikese raudteejaama suundunud kitsarööpmeline raudtee. Selle Ülemiste jaama suundunud lisaharu kulges nimetatud kahe kalmistu lõunapoolsel küljel. Neist matmispaikadest suleti Nõukogude ajal Vana Juudi, Muhamedi ning Katoliku kalmistu, mis seejärel hävisid.

Käesolevas raamatus lähema vaatluse alla tulev Tallinna Kaitseväe kalmistu on säilinuist lõunapoolseim, ta külgneb vahetult Tallinna-Peterburi raudteega, millest teda eraldab vaid viis aastat tagasi rekonstrueeritud Tehnika tänav.

Kaitseväe kalmistu ajaloo võib jaotada neljaks põhiliseks ajajärguks: tsaariaegne kalmistu, Eesti Wabariigi ajajärk, nõukogulik häving ning taasiseseisvumise järgne taastamine.