Ilmar Jaksi tugevus kirjanikuna on seisnenud peamiselt ta novellide psühholoogilises ja üllatuslikus vaatenurgas. Üllatuslik on ka ta käesoleva romaani traditsioonipärase teema juurde asumine.
Lihtsa pealkirja «Talu» taga peitub selle mõiste nagu mingit metafüüsilist ideed kehastava üksuse mõju kuuele sellega seotud inimesele. Talu vanatestamentliku käsu haardesse tõmmatud tegelased elavad seda käsku läbi erineval viisil.
Raamat on meenutus sellest, et ühes talu saatusega murrangulisel ajal haardesse tõmmatud inimesi ei pane liikuma mitte materiaalsed tarvidused, vaid tihti irratsionaalseina tunduvad vajadused. Talu varemeil kerkivad seisukohavõtud ei kajasta sotsiaalset määrangut, vaid alluvad keerulisemale hingepõhjast kerkinud ja juhitud matemaatikale.