Kõige olulisem etapp keele arengus on ühtse, üldrahvalikult kasutatava keelekuju saavutamine ja selle arendamine ametlikuks keeleks. Sellel arenguteel on mitu vaheetappi. Kõigepealt tuleb hõimukeelele anda kirjalik kuju, luua kirjakeel. Kirjakeelele peab kindlaks määrama reeglid, et tekiks murdeülene normkeel. Normkeel võib omakorda tõusta riigi ametlikuks keeleks, mida kasutatakse mitte ainult hariduse, teaduse ja kultuuri keelena, vaid ka riigi halduses ja muudes poliitiliselt esinduslikes seostes. Riigikeele staatuse sai eesti keel 90 aastat tagasi – 1918. aastal.
Raamat kirjeldab huvipakkuvalt, kergesti jälgitavalt ja üksikasjalikult, kuidas eesti keelt sihipäraselt arendati riigikeeleks ja milline oli eesti riigikeele edasine käekäik. Need protsessid on lahutamatult seotud ühiskondlike teguritega. Sellepärast on teoses riigikeele teket ja arengut seostatud eesti rahva ja ühiskonna ajaloo ning sotsiaalajalooga. Vaatluse all on ajajärk 13. sajandist tänapäevani, kuid käsitlus keskendub 19. ja 20. sajandile. Raamat on algselt kirjutatud Rootsi üliõpilastele õpikuks. Autor on selle Eesti lugeja tarvis ümber töötanud.

Professor Raimo Raag (s 1953) on Uppsala ülikooli soome-ugri keelte, eeskätt eesti keele professor ja paljude eesti keelt, eesti kirjakeele ajalugu, eesti-rootsi keelesuhteid ja kultuurikontakte ning väliseestlasi, eeskätt Rootsi eestlasi käsitlevate teaduslike ja populaarteaduslike kirjatööde autor.