Kevadõhk. Sulatuul. Metsade sinetus.
Vastpestud valgete pilvede vinetus.

Kevad on soontes ja kevad on ajudes,
kevad on urbadest nõtkuvais pajudes.

Kevad on katustel, undavais traatides,
hoolikalt tõrvatud kaluripaatides.

Veed aina tormavad, veed aina vulavad.
Viimased räitsakad langedes sulavad.

Lauda ees karjamees kõneleb naistele:
«Istume, noorikud, päikesepaistele!»