Autor vaatab tagasi Teise maailmasõja julmustesse, Dresdeni tuletormi jubedusse, vaatab selle mõttega, et hoiatada ja silmi avada, kuigi ta ei ole kindel, kas sõdasid saab ära hoida või on nad niisama vältimatud kui jääliustikud. Autor, meenutades minevikku ja kujutledes tulevikku, küsib endalt, milline on olevik ja milline osa sellest on tema kanda. Ja ta tunneb, et tema osa on siiski võitlus sõdade vastu - nii või teisiti.