Siin need lõpuks olidki – igatsetud vesiroosid!
Laiade roheliste lehtede vahel valendas kogu veepind neitsilike puhasvalgete õitega.
Kõik vaikisid. Vaatepilt oli nii lummav, et tundeline Eeda surivaevu pisaraid tagasi hoidis. Just seda oli ta aastaid igatsenud veel kord kogeda. Taas oli siin kõik nagu lapsepõlves: järve tume pehme vesi, loodushääled- ja lõhnad, tasa loksuv paat, selle ümber salapärased õied kui muinasjutus.