Taani kirjaniku J. Anker Larseni romaan «Tarkade kivi» ilmus 1923. a. ning autor sai selle eest suure kirjandusauhinna. Romaan tõi kirjanikule üleöö kuulsuse ja see tõlgiti kohe pärast ilmumist 15 keelde. Knut Hamsun nimetab seda romaani «grandioosseks saavutuseks», Georg Brandes «valguse imeks» ja Heinrich Federer «suureks luuletuseks».

Pöörduda ümber, saada nagu lapseks, alata otsast peale, see mõte on «Tarkade kivi» aluseks. Ja igaüks selle tegelasist peab alustama otsast peale, et leida oma õiget teed.

Larseni teosed on rikkad kujude ja sündmuste poolest, mis ei anna edasi ainult aja usundlikke ja maailmavaatelisi voole, vaid ka üldinimlikke sündmusi ja elamusi. Õilsalt, südamlikult kõlavas kõnes, kaunites piltides elavad ainult elamusi taotleva ja kõige välise, poliitilise ja sotsiaalse vastu ükskõikseks jääva kirjaniku «avatud», lapselikult usklikud inimesed.