Tartu ei ole ainult Eesti vanim linn, Tartu on palju enamat. Tartu ajalugu on rikkam kui mistahes teise Eesti linna lugu. Tartu on meie rahvuskultuuri häll. Siin asub Eesti vanim ülikool, kus on hariduse omandanud enamik eesti rahvusest haritlasi läbi aegade, siin toimus esimene eestlaste üldlaulupidu, siin on sündinud Eesti teater, kirjandus ja ajakirjandus, siin teeb oma imesid väsimatu «Tartu Vaim».

Käesoleva raamatu idee süstis meisse 2015. aastal lugejateni jõudnud raamat «Eesti ajalugu. Kronoloogia», 1994. ja 2007. aastal ilmunud samanimelise trükise parandatud ning täiendatud väljaanne. Mõtlesime, et selline väljaanne võiks ja suisa peaks olema ka kultuuripealinnaks pürgiva rikkaliku ajalooga Tartu kohta. Seitsme lugupeetud Tartu Ülikooli õppejõu koostatud kogumik inspireeris meid ja oli teatud mõttes ka eeskujuks.

Tartu kohta on aegade jooksul välja antud väga palju raamatuid, kuid sellisel kujul ja mahus Tartu ajalugu kajastavat raamatut seni veel ilmunud pole. Seadsime endale eesmärgiks mitmekesistada Tartu ajalugu käsitlevate trükiste pikka loetelu ajalises järjestuses esitatud sündmuste jadana.

Me ei ole teadlased, ammugi mitte professionaalsed ajaloolased. Sestap ei kammitsenud meid teadlaste töödele kehtestatud kirjutatud ning kirjutamata põhimõtted ja reeglid. Olime vabad otsustamaks, mida oma raamatus üles tähendada ja mida mitte.

Reaalsus kujunes selliseks, et jäädvustatud said peaaegu kõik need sündmused ja faktid, mis me olime leidnud ning mis meile olulised ja märkimisväärsed tundusid olevat. Kõik sündmused ja faktid raamatus on kogutud avalikult publitseeritud, seega valdavalt toimetatud algallikatest, millele oleme vajadusel lisanud olulisi ja täpsustusi.

Loomulikult ei ole raamatusse mahtunud kõik sündmused, mis läbi aastasadade Tartus toimunud ja Tartule tähtsad on olnud. Kõigi sündmuste talletamine kaante vahel oleks võimatu paljudel põhjustel ja juba eesmärgina lootusetu üritus. Kuid loodetavasti suur osa Tartule tähenduslikke sündmusi meil reastatud sai. Sündmusi oleme püüdnud dateerida kuupäevaliselt, niivõrd kuivõrd on õnnestunud kuupäevi algallikatest kindlaks teha. Kui see pole täpselt võimalik olnud, oleme piirdunud kuu ja aastaga või siis ainult aastaga. Siinkohal on eksimusedki üsna normaalne nähtus, eriti põhjustel, mis seotud juuliuse ja gregooriuse kalendri vahetustega. Kuupäevad lähevad täpsemaks pärast viimast uue kalendri kasutusele võttu 1918. aasta veebruaris. Kuupäevade kindlaks tegemisel tekkis probleeme sellestki, et ajakirjanduses kirjeldatud sündmuste puhul on sageli jäetud mainimata nende tegelik toimumise aeg. See puudus kimbutab ka tänapäeva meediaväljaandeid. Ja nii on hiljem ka teatmeteostesse sattunud vigu, kus sündmuse toimumise ajaks on märgitud päev, mil ajaleht sellest kirjutas. Sündmus ise oli toimunud aga mitu päeva varem. Oleme püüdnud neid vigu leida ja parandada, kuid on ka selge, et täielikult see pole õnnestunud. Millegipärast ei ole seni ilmunud teatmeteostes ja kirjutistes, sealhulgas teaduslikes, üsna sageli ära toodud inimese täielikku nime, rääkimata sünni- ja surmaaastast. Inimese, eriti raamatusse jäädvustatava inimese puhul on meie arvates kõige olulisem just tema täpne nimi, siit ilmast lahkunu puhul ka eluaastad. Oleme püüdnud oma raamatus seda puudust võimalikult palju heastada.

See raamat on mõeldud eeskätt tartlastele ja Tartu vastu huvitundvatele inimestele, aga ka kõigile Tartu sõpradele. Kindlasti võiks raamat olla inspiratsiooniallikaks nii praegustele kui tulevastele ajaloolastele, ja miks mitte ka harrastusajaloolastele ja koduloohuvilistele, keda mõni siit leitud faktikild ahvatleks sellega süvendatult tegelema. Meie arvates võiks see raamat olla elektroonilisel kujul kättesaadav näiteks Tartu linna kodulehel, kus ta oleks n-ö põhjaks, kus asjahuvilistel oleks võimalik teha täiendusi olemasolevale, lisada uusi fakte, teha parandusi ja täpsustusi jne. Aja jooksul kujuneks sellest üks omanäoline, kuid sisukas ja huvitav Tartu linna lugu.

Head lugemist ja kaasalöömist! Lembit ja Uno Ainsoo