Kui Tartu linna kuulsuste alleed oleks hakatud rajama esimese Eesti Vabariigi ajal, siis on üsna tõenäoline, et selle kandidaatide nimekirjas oleksid kõrvuti tollase teatrimehe Karl Menningu, dirigent ja helilooja Eduard Tubini, arstiteadlane Aleksander Paldrokiga, Tartu suurkaupmees ja tööstur Mart Jänesega olnud kasvõi lihtsalt nalja pärast ka üks ...üks rätsep.
Rätsepmeister Eduard Uusen, tõusis oma tegevusala omaaegse tippu kui Tartu intelligentsi ihurätsep ja kelle kuju muutus legendiks juba tema eluajal. Eduard Uuseni enda «memorandum» on liigutav jutustus lapsepõlvest Pala vallas Nõva külas ülemöödunud sajandi lõpul, noorukieast möödunud sajandi alguse revolutsioonilise käärimise ajal ja rehepeksumasina vahel jala kaotanud noore mehe raskest teest meheks, meistriks ja pereisaks. Selles raamatus on nii rahvajuttude kui mälestuste kaudu väljapaistev koht Tartu linnal. Mälestuste üks väärtusi on põgusad visualiseerivad kirjeldused Esimese maailmasõja eelsest ja aegsest Tartust, Uuseni käikudest Peterburi ja kohtumistest tollaste tuntud kultuuriinimestega. Teksti kaudu loodud ajastu hõngu toetavad rohked ajaloolised fotod 20. sajandi alguse Tartu miljööst ja tänavatest.
Hillar Palamets: Tartu kultuurielust 20. aastasaja alguses on ju mõndagi ilmunud, kuid ikka ja jälle intelligentsi poolt kogetuna ja kirjapanduna. Siin on aga tegu täiesti uudse vaatenurga ja isiku kujunemislooga – noorukist käsitöömeistriks saamine ja Tartu olme fikseerimine tema silmade ja sule läbi. Kohati õige naiivne, küll aga siiras ja mõnuga loetav käsitlus ühe kultuurihuvilise ja sõna otseses mõttes legendidest ümbritsetud (= legendaarse) Tartu intelligentsi ihurätsepa elust, tegemistest ning arusaamadest.
