Eesti ajalookirjanduses on pühendumus keskajale olnud põgus. Sellist andumust keskaja riikluse, kirikuajaloo ja kaubanduse arengu uurimiseks nagu baltisakslaste puhul pole enam olnud. Eesti ajaloolased on tegelnud rohkem muistse vabadusvõitluse ja talurahva olukorraga, kroonikate analüüsiga, kaubandusega. Keskaja võimustruktuure on uuritud vähem. Ka kirikulugu on uuritud vaid sedavõrd, kuivõrd on olnud vajadust kirjeldada Eestit Euroopa kultuurisfääri kuuluvana. Iseloomustades keskaega ei saa mööda minna katoliku kirikust, mis seisis kogu ühiskonna arenemise taustal ja mille mõju sümboliseeribki paljude jaoks kogu ajastut. Siinse katoliku vaimulikkonna tundmaõppimine on üks keskaja kultuuriajaloo võtmeteemasid Eestis. Ka käesolevale tööle, Tartu toomkapiitli koosseisu analüüsile, peab järgnema nii edasine töö arhiivides kui ka olemasolevalt aluselt võimalikult hõlmava kirjelduse esitamine keskaegsest piiskopkonna keskusest Tartus.
Tõnis Lukas

Autor otsib oma töös vastuseid järgmistele küsimustele:

Kas Tartu toomkapiitel vastas oma ülesehituselt ning õigustelt ja ülesannetelt Euroopa tuntumate kapiitlite näidetele?

Kui sõltuv oli Tartu toomkapiitel teistest mõjutajatest - paavstist, ordust, linnast, piiskopkonna vasallidest ja piiskopist?

Kas siinsed toomhärrakohad olid nõutud ka teiste piiskopkondade vaimulike hulgas?

Kas siia toomhärraks tulles tõusti karjääriredelil või tähendas see juba mujal tegutsenud vaimulikele hoopis pensionipõlve või pagendusse saatmist?

Milline oli Tartu toomhärrade eelnev karjäär?

Kas nad asusid ka tegelikult oma ametikohale Tartusse või eelistasid elukohana mõnda muud kirikukeskust?

Kas nad surid oma ametikohal või tõusid enne seda näiteks piiskopitoolile?

Millise haridusega sai Tartu toomhärraks?

Millisest sotsiaalsest seisusest pürgiti toomkapiitli liikmeks kõige rohkem? Kas Tartu toomhärrad olid pärit mujalt või kohapealt, siinsest piiskopkonnast?