«Tasujas» väljendus 17-aastase nooruki soov anda Rinaldiinide, Morandiinide ja Abelliinode kõrvale ka üks eesti soost kangelane, kes oskaks nii mõõka vibutada kui ka vanu keeli ja daamide südameid lugeda. Olevikus puudus usutav eeskuju, tuli minna minevikku. Alles 1870-ndal oli avastatud Renneri kroonika, 1343. aasta eestlaste ja sakslaste vahelise sõja, nn Jüriöö ülestõusu põhiallikas, ning eesti kirjasõnasse oli jõudnud esimesi teateid kunagisest suurest mässust.

Bornhöhe toetus eeskätt Russowi (1578) ja Kelchi (1695) kroonikale. Ehtsa kirjanikuvaistuga sidus ta napid teated suurest mässust nooruki unistusega kangelaseks saada ning tulemuseks oli eesti ajalooproosa algus. Tema loo peategelane on eraktalupoeg Jaanus, kellest pärast saatuse lööke saab rahvajuht Tasuja – mõlemal nimel on meie teadvuses Bornhöhe patent.