Ühel 1943. aasta päeval, sõja haritipul, lendas Põhjamere kohal üksik pommitaja. Madalaid tinaseid pilvi lõhestades hoidis ta kurssi Inglismaa ranniku suunas. Lennuki pommikambris istus inimene, kellel polnud aimugi piloodile antud instruktsioonist. Saksa lennukite rünnaku korral pidi lendur vajutama pommiheitehoovale ja kukutama oma elava laadungi suurest kõrgusest avamerre. Liitlasvõimud eelistasid tolle inimese hukkumist tema sakslaste kätte sattumise võimalusele.
Ebatavaliseks reisijaks oli üks kaasaja silmapaistvamaid füüsikuid - Niels Bohr. Tema teekond viis fašistide okupeeritud Euroopast Ameerikasse. Seal ootas teda töö esimese aatomipommi loomisel.
Lennuki pommikambris külmetav ja hapnikupuuduse all kannatav Nobeli preemia laureaat oli esimene pääsuke, kes juhatas sisse tänapäeva kapitalistlikus maailmas enneolematu ulatuse võtnud teadlastejahi.
Ent sellel nähtusel on oma eellugu, mis ulatub sajandite sügavusse...