Käesolev II osa (1918-1940) käsitleb meie põllumajanduse arengu tähtsaima ajajärgu, Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse aja põllumajandust ja põllumajandusteadust. Eramõisad likvideeriti ja talumajandus algas võidukäiku. Peaaegu kogu põllumajandusteaduse ja haridussüsteem tuli organiseerida ning luua uuesti. Tartu Ülikoolis moodustati 1919. a. esmakordselt põllumajandusteaduskond agronoomia- ja metsaosakonnaga, kus hakati ette valmistama selle ala eriteadlasi. Üle maa rajati suur hulk põllumajandus- ja kodumajanduskoole, põllumajanduslike uurimisasutustena rajati TÜ Raadi ja teised katsejaamad. Märkimisväärsed saavutused olid ka ühistegevuse alal, kus edukalt tegutsesid piima-, masina- jt ühingud ning paljud seltsid ja noorteorganisatsioonid. Talude arv ulatus Eesti Vabariigi lõpus ligi 140 000-ni.