Tunnustatud teaduse populariseerija John Gribbini «Teaduse ajalugu» on tõeliselt haarav raamat meestest ja naistest, kes muutsid seda, kuidas me maailma mõistame, aga ka keerulistest aegadest, mil nad elasid ja töötasid. Alates Galileist, kelle ideede pärast inkvisitsioon tema üle kohut mõistis, kuni Newtonini, kes oma konkurendid ajalooraamatutest välja kirjutas, alates Marie Curiest, kes ei tohtinud meestudengitega samas ruumis töötada, sest võis neile erutavalt mõjuda, kuni Louis Agassizeni, kes sundis oma kolleege üles mäkke ronima, et veenda neid jääaegade toimumises. See on raamat pioneeridest, visionääridest, kiiksuga tüüpidest ja hulludest – teaduse ajalugu, nagu seda kunagi varem kirjutatud ei ole.
John Gribbin on üks parimaid kaasaegse populaarteadusliku kirjanduse autoreid. Ta on kirjutanud mitu menukit, nagu «Schrödingeri kass», «Tähetolm», «Teadus: ajalugu ja multiversumi otsingud». Gribbin on Cambridge'i ülikooli lõpetanud astrofüüsik ja annab astronoomia ja teaduse ajaloo loenguid igal pool maailmas.
«Ladus tekst, mis laseb mõista keerulist teekonda meid ümbritsevast maailmast arusaamisel.» –
Erkki Bahovski, ajakirja Diplomaatia peatoimetaja
Haarav lugu sellest, kuidas tekkis teadus ‒ moodsa maailma üks olulisemaid nähtusi. Loetagu! –
Veiko Palge, Tartu Ülikooli õppejõud, PhD
Gribbini raamat annab hea, kokkuvõtliku ja ladusalt loetava ülevaate läänemaailma teadusliku mõtte ajaloost kuni 20. sajandi lõpuni välja. Põnev lugemine igale teadushuvilisele. –
Vahur Lokk, teaduskirjanduse tõlkija
«Paeluv ja meeltlahutav… Imeliselt ja arusaadavalt kirjutatud» – Independent on Sunday
«Oivaline… sunnib kasutama klišeed, mida ma ei ole pidanud ammu kasutama: tour de force.» – Spectator
«Imeline ajalugu… meeletult nauditav.» - Daily Telegraph
«Suurepärane raamat… kummutab hulga müüte ja avab paljude tuntud lugude tegeliku tausta (näiteks ei visanud Galilei kunagi viltusest Pisa tornist raskusi alla).» – Economist
«Me elame tegelaste tõusudele ja mõõnadele kaasa, nagu tunneksime neid isiklikult… Eneselegi ootamatult ma lausa neelasin lehekülgi.» - Sunday Telegraph
