• Millest kõik tehtud on?
• Kuidas elusolendid kasvavad ja paljunevad?
• Kui vana on Universum?
• Miks on olemas mäed?
• Miks on osad asjad soojemad kui teised?
• Miks me jääme haigeks?

Sellised küsimused on teaduse südameks. Uudishimu ehk mõtlemine meie ümber asuvast maailmast ning püüdmine seda kirjeldada on osa inimeseks olemisest. Seega võiks ju arvata, et teadus on sama vana kui inimene. Teadus aga hõlmab endas rohkemat kui vaid uudishimu: teaduses kontrollitakse ideid sellest, kuidas maailm töötab, eksperimentide abil, ning hüljatakse selgitus, kui see katse käigus valeks osutub. Seda hakkasid inimesed tegema alles paarsada aastat tagasi. Iidsetes tsivilisatsioonides leidus palju suuri mõtlejaid, kes esitasid keerulisi küsimusi ja leidsid neile selgitusi. Oma ideid nad aga proovile ei pannud. Seega ei alga meie lugu nendega. Iidseid seletusi, millest paljud pärinevad Vana-Kreekast, anti põlvest-põlve edasi ning paljud inimesed võtsid neid kui fakte. 16. ja 17. sajandi Euroopas seati need vanad ideed aga kahtluse alla, mistõttu neid hakati proovile panema. Kõigest 400 aastat hiljem on meil neile ja teistele küsimustele olemas selged ja proovile pandud vastused. Loomulikult tekitab iga vastus aga aina rohkem küsimusi, kuid see ongi osa teaduse võlust. Teadus on lõputu teekond tõeni ning sel teekonnal saadud teadmisi võib rakendada nii heal kui ka halval eesmärgil. Teaduse ajalukku kuulub palju rohkem kui siia õhukesse raamatusse mahub.

«Teaduse lugu» on justkui nimekiri jalgpallimängu tipphetkedest, keskendudes tähtsaimatele sündmustele ning ühendades need värvikate kommentaaridega ühtseks looks kokku. Kui jalgpallimängu tipphetked koondavad 90 minutit kõigest paari minutilisse videosse, siis surutakse selles raamatus 500 aastat inimeste inspiratsiooni ja rasket tööd kokku kõigest 27 lühikesse peatükki. Raamatus on 47 rohkem või vähemtuntud teadlase elu- ja teaduslood – kuid seda kõike on esitatud koolilapsele arusaadavalt ja humoorikalt.