Noorel printsessil tuleb võita tagasi surnud ema troon, õppida valitsema riiki ning saada jagu Punasest kuningannast, võimsast ja õelast nõiast, kes on otsustanud ta hävitada.
«Tearlingi kuninganna» sündmustik hargneb lahti Uues Maailmas, paigas, mis on kerkinud Jumala ookeanist ajal, kui seni tuntud mandrid ja maailmajaod eri põhjusel elamiskõlbmatuks muutusid. Tearlingi riigi esimese kuninga William Teari eesmärk oli luua eelmiste tsivilisatsioonide pahedest vaba riik, ent saatus jagas talle kätte kehvad kaardid ja heade kavatsuste kiuste vajus riik viletsusse.
Trükikunst jäi minevikku, metallitöötlus on lapsekingades, püssirohi taasleiutamata. Pole õieti arstegi… Inimlikud pahed aga, nagu ahnus, võimuiha, müüdavus, liiderlikkus ja narkomaania, ei ole kuhugi kadunud.
Selline on olukord, kui noor õukonnast eemal kasvanud printsess Kelsea oma üheksateistkümnendal sünnipäeval ohtlikule retkele asub, et jõuda tagasi kindluslossi, kus ta on sündinud, ja asuda seadusliku kuningannana troonile. Ilmetu välimuse ja tõsise loomuga, lugemis- ja teadushuviline Kelsea ei meenuta millegi poolest oma ema, edevat ja pealiskaudset kuninganna Elyssat. Kuigi kogenematu ja kartmatu, pole Kelsea ometi kaitsetu. Tema kaelas ripub tohutu võluväega safiir ning teda saadab kuninganna ihukaitsevägi, salkkond vapraid rüütleid eesotsas mõistatusliku ja pühendunud Lazarusega. Kelseal läheb kõikide abi vaja, kui vaenlased tema kroonimist püüavad takistada ja selleks kõik vahendid käiku lasevad – punase mantliga palgamõrtsukatest musta veremaagiani välja.
Retk, mis võib päästa kuningriigi ja kus Kelsea saab teada, mis talle saatusest on määratud, alles algab. Sellest võib kujuneda imeline eneseleidmise teekond ja tuleproov, mis muudab Kelsea legendiks. Seda juhul, kui tal õnnestub ellu jääda.
