1864. aastal tähistati pidulikult Karl Ernst von Baeri (1792–1876) 50-aastast doktorijuubelit. Sel puhul anti välja raamat, kus Eestimaa rüütelkond oli palunud oma auväärt liikmel, meditsiini- ja filosoofiadoktoril von Baeril kirja panna usaldusväärsed ülestähendused oma elukäigust, iseäranis haridusloost ja kirjatöödest.

Eessõnas ütleb Baer oma raamatu tutvustamiseks järgmist:

Neil asjaoludel tuleks arvestada, et autobiograafia esimese kolmandiku koostasin ma perekonnaloona, et sellest lähtuvalt väljendada oma vaateid eriti just kodumaise koolikorralduse kohta. Teise kolmandiku lugejatena pidasin ma silmas eeskätt looduslooliste huvidega publikut. Kui raamat oleks juba algselt kavandatud suurema lugejaskonna jaoks, siis oleksin kahtlemata juba algusest peale sellest seisukohast lähtunud ega oleks pühendanud noorusajale nii palju ruumi.

Loodusteadlastele, kes sellesse kirjatöösse pilgu heidavad, soovitan ma esimesed seitse peatükki vahele jätta ning alustada kaheksandast, kus minust Würzburgis kujunes loodusteadlane.

Lugeja ees avaneb igapäevane ja teadusmaailm sellisena, nagu see oli 19. sajandi esimesel poolel. Tegevuspaikadeks on Eesti, Preisimaa, Saksamaa ja Venemaa.