«Teekond Salmesse» on jutustus ühest haruldaset nurgakesest Nõukogude riigis.
«Teekond Salmesse» on jutustus meie riigi ühest eesrindlikumast kolhoosist - eesti kolhoosist Gruusia NSV-s, kolhoosist-novaatorist, kolhoosist-miljonärist, kus sajad inimesed õppisid esmakordselt tundma kultuurse ja jõuka elu õnne.
«Teekond Salmesse» - see on tükike Eestimaa ajaloost, kui veel võimutsesid saksa parunid, kelle käes olid parimad ja suurimad maa-alad, ja kui maa tõeline peremees - eesti rahvas - elas õigusteta kerjuseelu ning oli tuhandete viisi lahkuma oma isade ja esiisade maalt. Eestlaste asundused tekkisid Krimmis, Kaukaasias, Siberis. Noil väljarändamise aastail loodi Musta mere äärde, praeguse Abhaasia põlismetsadesse, kus varemalt peremehetsesid ainult metsloomad ja malaariasääsed, - Salme asundus; Venemaa lõunaossa asusid alaliselt elama maata kehvikud Tartumaalt, Harjumaalt, Virumaalt ja Pärnumaalt. Raamat jutustab eestlaste ümberasumisest, nende elust uutes kohtades, inimese võitlusest loodusega.