Hobune Hera on varsast saati unistanud tiibadest, kuid tema perekond suhtub tema unistusse samamoodi, nagu suhtuks tiibadega hobusesse igaüks, kel pole vähimatki kujutlusvõimet – see ei saa ju võimalik olla, milleks hobusel tiibu vaja, hobusel on oma koduniit ja seal on tal kõik olemas. Hera hinges on aga rahutus – ja tema parim sõber jänes Julius on varmalt nõus selle leevendamiseks kaasa mõtlema.
Koos hangitakse infot ja viiakse täiskuuvalgel läbi järjest pöörasemaid rituaale, aga ikka ei miskit. Ühel päeval aga laskub kahe sõbra kõrvale tiivuline valge hobune, kes on hämmastunud, et Hera ja tema vanemad – õigemini peaaegu terve nende suguvõsa – pole veel oma tiibadele järele läinud. Hera on üllatusest hingetu – kuidas, kas tal tõesti on õigus saada tiivad? Temal, kelle lakk on alatasa sassis ja kes on Juliusega ringipüherdamisest porine? Heral, perekonna häbiplekil?
Jah, muidugi, mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus, sest kes muidu nende maailmal silma peal hoiaks kui mitte tiivulised hobused. Tiibade kättesaamiseks tuleb ainult ette võtta teekond, mis võib esmapilgul näida hirmutav, kuid on täis avastusi ja uusi sõpru.
