See on ühe teadmishimulise poisi viljakaks astrofüüsikuks kujunemise lugu. Ehk võib Leedjärve juba poisikesena tehtud põhjalikes linnuvaatlustes ja kodukülast läbi sõitnud busside süstemaatilises registreerimises näha esimesi teadustöö algeid?
Kohati mõnusa huumoriga, kohati mõtliku tõsidusega ja vahel ka ülima detailsusega kirja pandud eluseigad on seatud taustale, millel kulgeb Eesti astronoomia areng alates 19. sajandist. Autor toob esile arvukalt kultuuriloolisi seoseid ja isiklikke kokkupuutepunkte rohkem või vähem tuntud inimestega. Paratamatult on loo laiemaks tagapõhjaks Eesti ajalugu, eriti selle keerdkäigud 20. sajandil.
Nii nagu Tartumaal elava ja töötava autori juured ulatuvad Põhja-Eesti paesesse pinnasesse, nii toetub inimkonna ajalugu ja kultuur asjaolule, et eksisteerib Päikesesüsteem oma kaheksa planeedi ja ematähe Päikesega, mis on üks vähemalt kahesajast miljardist Linnutee galaktikat moodustavast tähest. Linnutee omakorda on üks sadadest miljarditest või triljonitest galaktikatest Universumis, mille ehitusse ja seadustesse näib olevat sisse kodeeritud eesmärk, et selles peab tekkima teadlik vaatleja.
Raamat ühe sellise vaatleja 60 aasta pikkusest rännakust planeedil Maa võiks huvi pakkuda nii neile, kellele lähevad korda taevased asjad kui ka paljudele teistele kultuuri-, teadus- või eluloohuvilistele lugejatele.
«Astronoom Laurits Leedjärv, sümbiootiliste kaksiktähtede ekspert, on fenomenaalse mäluga mees. Tema tohutu võime meelde jätta ja mõtestada on lihtsalt vaimustav!
Tema elulooraamatut iseloomustab ühelt poolt loodusteadlase korrektsus maailma vaatlemisel ja teiselt poolt esteedi oskus näha ja nautida elu ilu. Kohati ülima detailsusega kirja pandud mälestused on laheda veste vormis, muutes kõik kirjeldatu elavaks.
Tegemist on üdini optimistliku mehega, kes vaatab tänuliku meelega tagasi oma elule, seades selle Universumi ja Eesti taustale. Mõnus huumor ja kohati eneseiroonia ei lase sentimentaalseks muutuda. Tasub lugeda ja kaasa mõelda!»
Toomas Paul,
teoloog ja kultuuriloolane
«Nende kaante vahel on üks tavaline elulugu, mis aga töötab kui teleskoobist ajamasin. Kirja pandud tähtede tagant heiastub tükk meie ajalugu, elavaks kirjutatud läbi selle, kuidas metsatalust pärit häbelik arvude armastaja kasvab füüsikuks ja täheteadlaseks. Autori teekond on kui selge tunnismärk, et kodunt kaasa saadud ajatute ja isegi sõnadesse panemata väärtuste vastu oli hall ja rähmane nõukogude tegelikkus täiesti võimetu. Võimetu rikkuma hinge ja meelsust, mis soovis teistele head ja ise targemaks saada. Sellest pole midagi, et kui Laurits kursusekaaslastega Tõraverre jõudis, oli tumeaine juba avastatud. Mida kaugemale on meie eelkäijad teadmatuse horisondi nihutanud, seda rohkem on meie elus kokkupuudet tundmatuga ja võimalusi kogeda seda õnne, mida tunnevad esmaavastajad.»
Tarmo Soomere,
matemaatik ja mereteadlane
Eesti Teaduste Akadeemia president
