Šeik Tarik al-Haima nägi Sarah Hillardit siis, kui see oli kaheteistaastane. Tüdruk hämmastas te kujutlusvõimet oma ilu, hingepuhtuse ja siirusega. Aeg läks, ja nad kohtusid taas. Seekord aga tuli Sarah paluma oma isa pärast, kes soovis süüd šeigi ees heastada. Tarik nõustus neiu palvet rahuldama, kuid ainult ühel tingimusel -- Sarah peab teda saatma aasta vältel kõigil ta rännakutel --- «Pea suu!» Sarah vaatas talle ehmunult otsa. «Tahad teada tõde?» jätkas Tarik. Kähe hääl, puhevil sõõrmed, hiilgavad silmad. «Ma olen mees kõigi mehelike ihadega ja need ihad ei ole pakitud peentesse tunnetesse. Kui valmis sa oled sellist tõde vastu võtma?» Mehe kirg mässis ta endasse, kiskus ta vastandlike soovide keerisesse, surus maha ta mässu, ja Sarah tundis, et võtab talt vastu kõik, ükskõik mille.
