«Lõpetage see kõige eest hoolitsemine. Okei, toit, raha, peavari ja puhas pesu on ikka vajalikud, aga me püüame iseseisvaks saada. Oleme suured, koledad ja karvased ning meil on oma elu, mis ka teid üksjagu mõjutab. Me ainult kasvame ja käime närvidele. Kunagi tegite ju ise samamoodi. ME EI SAA MIDAGI PARATA, ET TE MEID EI MÕISTA!»
Teismeliste maailma tunneme rohkem murelike vanemate, ülekoormatud õpetajate või pereterapeutide vaatenurgast. 15-aastane Paul Bühre on Berliini koolipoiss. Oma esimeses, ohtrat tähelepanu pälvinud raamatus kirjeldab ta värvikalt ja arukalt, millest noored mõtlevad ja mida nad teevad, kui vanemaid juures ei ole.
Selle raamatuga avaneb võimalus näha teismelise pilgu läbi, mis talle ja tema põlvkonnale korda läheb. Autor räägib arvutimängudest, pesumoest, pornost, kanepist ja alkoholist, tüdrukute hilpudest, õpilasvahetusest, internetiajastu armastusest ja hetkedest, kui kõik kasvab üle pea. Ja vanematest, kes tahavad alati parimat, kuid saavutavad enamasti risti vastupidist.
