Olin 29-aastane tavaline maailmakodanik. Kuigi olen seda ka praegu, selle raamatu kirjutamise ajal, kirjutan meelega «olin», sest seda inimest enam ei eksisteeri, ta on surnud koos kõigi oma mustade tegudega. Füüsiline keha on küll samaks jäänud, kuid sedagi mitte täielikult. Olen nüüd, uuestisündinuna tublisti muutunud, terve ja õnnelik. Tuttavadki tunnistavad mingit nimetut muutust: «Sa pole üldse see, kes sa olid varem !» Uuestisündinuna kehtib hoopis teine ajaarvamine, see tähendab, et aastatel ja vanusel pole mingisugust tähtsust, kestab ju see elu igavesti! Olen niisiis praegu alles paarikuune, vastsündinurõõmud on jäänud suvesse ning Isa on jaganud tütrele esimesed ülesanded oma kuningriigis.
