Balti-saksa põlisesse kõrgaadlisse kuuluv mõisnik Ravila mõisa krahv Peter August Friedrich von Mannteuffel (1768-1842) tundis millegipärast tõsist kutsumust eesti keele poeetiliseks rakendamiseks ning rahvale lugemisvara soetamiseks. Oma loomingut on ta alustanud värsside harrastamisega ning alles 70-ndal eluaastal hakanud juturaamatuid kirjutama. Tema kirjandusliku pärandi moodustavadki luuletused ja jutukogu «Ajaviide peeru valgusel» ning võõrale eeskujule toetuv «Villem Naavi elupäevad».
Kuigi Mannteuffeli eesti keele oskus on puudulik, tema ortograafia vigane, võib tema elu- ja inimestekujutust nautida veel tänapäevalgi. Kuid rohkem kui kirjanduse seisukohalt pakuvad tema tööd meile huvi kultuurilooliselt. Nendes kajastub meie kirjanduse sünniajajärk, tolleaegsete kirjameeste elukäsitus ja stiil, ühiskondlikud vahekorrad ja muu olustik.