Reiner Brockmann (1609-1647), noor teoloog, kes tuli 1634. a. Saksamaalt Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks, oli 1639. aastast kuni elu lõpuni Virumaal Kadrinas (Tristfer) pastor. Tallinnas liitus ta lamburiseltsiga, milles osales ka silmapaistev saksa luuletaja Paul Fleming. Reiner Brockmann on tähelepanuväärne juhuluuletaja, uusladina luule esindaja, kelle loomingut tuleb vaadelda Euroopa kultuuri ruumis ja kontekstis. Tema luulepärandis on 45 teadaolevat luuletust (1167 värsirida), kirjutatud kreeka, ladina, saksa ja eesti keeles. Martin Optizi poeetikareegleid rakendades on loodud luuletus «Carmen Alexandrinum Esthonicum...» (1637), millega algab eesti kunstisõnaline luule. Luuletaja avarast suhtlemisest annavad tunnistust pühendusluuletused, mille adressaatideks on pärjatud luuletaja Paul Fleming, Eestimaa peapiiskop Joachim Jhering, kirjanik ja diplomaat Adam Olearius, Eestimaa kindralkuberner Philipp Scheidingh, eesti kirikukirjanduse rajaja Heinrich Stahl jpt. Reiner Brockmanni «Teostesse» on koondatud tema juhuluuletused, kirikulaulude tõlked eesti keelde, ladinakeelne kõne «Discursus valedictorius» (1639) ja valik kirju, mis kõik ilmuvad faksiimiletrükis.
Väljaanne annab süvendatud ülevaate kirjaniku elust ja loomingust, tema poolt kirjapandu on kommenteeritud, isikud ja asetleidnud sündmused avatud. Raamatu lisaosas on faksiimile kujul ära toodud Reiner Brockmanni ulatuslik nekroloog «Vita defuncti», mis annab tunnistust sellest, kui kõrgelt hindasid teda tema kaasaegsed.