Taasiseseisvunud Eesti Vabariik on sünnitanud teatud uue põlvkonna mehi ja naisi, keda püsisuhted eriti ei huvitagi. Vähemasti mitte enne 30-40-ndat eluaastat - kui materiaalne tase käes ja sarved korralikult maha joostud. Need hilisküpsed inimesed kardavad end liiga kiirelt siduda, teha vale valik või kehv partii, võtta enneaegselt kaela tüütud igapäevased kohustused. Seetõttu püütakse partneritest enamasti pealiskaudselt üle libiseda. Ei õiget armastust ega hingesugulust - lihtsalt seks ja ühine ajaveetmine...
Romaani peategelasele Roald Bergsonile aga meeldib suhetes ja intiimsuses süvitsiminek. Ta on oma loomult taoline, kes pöörab rohkem rõhku suhete ja seksi kvaliteedile kui erinevate partnerite hulga rohkusele. See ei tähenda ilmtingimata kohest kooselu või abielu - pärast õnnetut aastatepikkust vabaabielu ja lahkuminekut on temagi selles suhtes märksa ettevaatlikumaks muutunud. Ta tahaks suhelda sügavuti... aga enne uut otsustavat sidumist teha, tuleks kõik mis vähegi võimalik maksimaalselt ise läbi proovida! Selline haaremi värk on põnev ja vaheldusrikas, aga miinuseidki jagub - nõuab igas mõttes tõsist pingutust, koormab rahakotti ning räsib närvisüsteemi.
Tegemist on esimese osaga kahejaolisest romaanist. Peagi on oodata järge, kus Roald Bergsoni ekstreemsed seksi-, armu- ja elukaaslase otsingud jätkuvad viies lõpuks...