Näidendite kõrval hakkas Maeterlinck juba varakult viljelema esseed ja filosoofilisi eluvaatlusi; seda laadi teostest on tähtsaimad «Alandlike aare», «Tarkus ja saatus», «Lillede tarkus», «Suur saladus» jne. Oma parima ja sügavaima aga andis ta filosoofilise taustaga loodusteaduslikes uurimustes «Mesilaste elu», «Termiitide elu» ja «Sipelgate elu», mis on kogu tema eelnenud toodangu krooniks ja üldse tema mõtiskluste ning ilmavaateliste otsingute kokkuvõtteks.
Nende teoste autor ei esine mitte üksnes tubli loodusteadlasena (olgu mainitud, et Maeterlinck ise ammu enam ei pretendeeri ilukirjaniku nimele, vaid tahab olla ainuüksi teadlane), vaid suure ja sügava mõttetargana.
Marta Sillaots