The Salme ship burials, discovered in 2008 and 2010 on Saaremaa Island in Estonia, represent a unique and significant archaeological site that continues to provide valuable material for interdisciplinary research. A collection titled Recent Research presents thirteen articles that explore various aspects of the site, demonstrating that the Salme complex still offers many avenues for future study.

The research is divided into five main themes. First, studies of the landscape (including cultural landscape) explain how the local society, environment and coastline looked at the time of the burials. Second, analysis of weapons—especially decorated swords—reveals information about craftsmanship and long-distance connections.

Third, personal items such as gaming pieces, combs, and brooches provide insight into the daily life and culture of the buried warriors. Fourth, researchers use modern methods like 3D modelling and photogrammetry to reconstruct the ships and better understand their structure.

Finally, studies of human and animal remains show that the buried men likely died violently and give information about their health, diet, and origins. The presence of dogs and birds of prey suggests they had special cultural importance in burial practices.

Overall, the publication highlights the multidisciplinary nature of Salme research and emphasizes that the site remains an important source for understanding pre-Viking and early Viking Age societies, warfare, and burial traditions.

Edited by Lembi Lõugas and Heidi Luik.

2008. aastal ja seejärel 2010. aastal Saaremaalt avastatud Salme laevamatused kujutavad endast ainulaadset ja märkimisväärset arheoloogilist leiukohta, mis pakub jätkuvalt väärtuslikku materjali interdistsiplinaarseks uurimistööks. Kogumikku „Recent Research” kuulub kolmteist artiklit, mis käsitlevad leiukoha erinevaid aspekte ning näitavad, et Salme kompleks pakub endiselt palju uurimisvõimalusi.

Artiklid jagunevad viide põhiteemasse. Esiteks selgitavad maastiku-uuringud (sealhulgas kultuurmaastiku käsitlused), millised olid kohaliku ühiskonna, keskkonna ja rannajoone tingimused matuste toimumise ajal. Teiseks annab relvade – eriti kaunistatud mõõkade – analüüs teavet käsitööoskuste ja kaugete sidemete kohta. Kolmandaks pakuvad isiklikud esemed, nagu mängunupud, kammid ja sõled, ülevaadet maetud sõdalaste igapäevaelust ja kultuurist. Neljandaks, et rekonstrueerida vanu laevu ja paremini mõista nende ehitust, kasutavad teadlased tänapäevaseid meetodeid nagu näiteks 3D-modelleerimist ja fotogramm-meetriat. Lõpuks näitavad inim- ja loomaluude uuringud, et maetud mehed surid tõenäoliselt vägivaldselt, ning annavad teavet nende tervise, toitumise ja päritolu kohta. Koerte ja röövlindude olemasolu viitab sellele, et neil oli matusekombestikus eriline tähtsus.

Kokkuvõttes toob kogumik esile Salme uurimise interdistsiplinaarse iseloomu ning rõhutab, et leiukoht on jätkuvalt oluline allikas eelviikingiaja ja varase viikingiaja ühiskondade, sõjapidamise ja matusekommete mõistmiseks.

Koostajad Lembi Lõugas ja Heidi Luik.