Raamat koosneb 5 osast.
Esimene neist kannab pealkirja
Poetics, Semiotics, and Interpretation. Selles on järgmised kirjutised:
Introduction: Crossing the Boundaries? Or, the Most Typical Comic Book in World Literature (Pekka Tammi); Seeing Things in Poetry: Approaches in Visual and Cognitive Poetics (Markku Lehtimäki); Limits of Interpretation Revisited: A Sceptical View on Textual Interpretation. Targeting Charles Williams' The Greater Trumps (Tommi Nieminen).
Teine osa – The Construction of Cultural Identities – sisaldab järgmisi kirjutisi: Thresholds of Communication: Identity Discourse in Tania Alexander's An Estonian Childhood. Memoirs of a Lost World (Tiina Aunin); Transnational Consciousness and National Identity: A Case Study of Ants Oras (Anne Lange); Mirrors, Fences and Boundaries in the Construction of Identity /Meera Syal and Eva Figes/ (Julia Tofantšuk).
Kolmas osa pealkirjaga Reading Fictional Minds and Worlds käsitleb artikleid The Construction of Fictional Worlds in Philip Pullman's His Dark Materials (Maria Ihonen); Liquid Consciousness: Metaphoric Perception and Non-Emancipatory Strategies in Kate Chopin's The Awakening (Maria Mäkelä); Katherine Mansfield Revisited in Ian McEwan's Atonement (Anne Lange).
Neljas osa – Postmodernism, History, and the Novel – hõlmab kirjutisi Postmodern Satire in Gerald Vizenor's Novel «The Trickster of Liberty. Tribal Heirs to a Wild Baronage» (Paul Rüsse); Extraordinary Wonder, Extraordinary Dread: Responses to Death, Dying, and Chaos in Don DeLillo's White Noise (Mikko Kallionsivu); The Power of (Fictional) History: How the Past Is Made Present in Contemporary Texts (Anneli Niitsoo).
Viies osa pealkirjaga Across Generic and National Borders hõlmab kirjutisi Fiktion oder Wirklichkeit: Anmerkungen zur Erinnerungsarbeit anhand autobiographischer Texte der Deutschbalten (Maris Saagpakk); Auf der Suche nach der europäischen Literatur: Literaturexpress Europa 2000 (Ave Tarrend).
Kogumik «Tõlgenduse künnistel: piiride ületamine kirjanduskriitikas» on valminud 2004. aasta mais Tallinnas toimunud Tallinna ja Tampere ülikoolide kirjandusteaduse doktorantide ühisseminaril peetud ettekannete põhjal, mis on jaotatud viide gruppi: poeetika, semiootika ja tõlgendus; kultuurilise identiteedi konstrueerimine; fiktiivsete mõtete ja maailmade lugemine; postmodernism, ajalugu ja romaan; ning teisel pool žanri- ja rahvuspiire. Esimeses neist keskendutakse konkreetsete tekstide näitel metateoreetilistele küsimustele: Tampere Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Pekka Tammi, polemiseerides kirjanduse uurimisega kultuuriuuringute võtmes, tõdeb Art Spiegelmani graafilist romaani «Maus» analüüsides, et omad tugevad küljed on ka vanal heal poeetikal, Markku Lehtimäki katsetab erinevaid metodoloogilisi võimalusi William Carlos Williamsi luule tõlgendamisel, Tommi Niemi arutleb Charles Williamsi romaani «The Greater Trumps» näitel Umberto Eco semiootilise tõlgendusteooria üle. Teises, identiteedi konstrueerimise osas, on Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professori Tiina Aunini vaateväljas rahvuskuvandid Tania Alexanderi 1996. aastal Londonis ilmunud mälestustes Eestis möödunud lapsepõlvest, Anne Lange kirjeldab kosmopoliitiliste ja rahvuslike ideaalide osakaalu Ants Orase kirjanduskriitikas, Julia Tofantšuk uurib identiteedi kujunemist Meera Syali romaanis «Anita ja mina» ning Eva Figesi autobiograafias. Maria Ihose artikkel kogumiku kolmandas osas analüüsib Philip Pullmani kirjanikusuveräänsust ja/või sõltuvust teaduslikest teooriatest triloogias «Tema tumedad ained», Maria Mäkela kirjeldab Kate Chopini romaanis «Virgumine» kasutatud narratiivseid võtteid, Anne Lange tuvastab Ian McEwani «Lunastuses» allusioone Katherine Mansfieldi biograafiale ja loomingule. Kogumiku neljandas osas analüüsib Paul Rüsse postmodernistlikku satiiri Gerald Vizenori romaanis «Vabaduse trikster», Mikko Kallionsivu teemaks on postmodernistlik ars moriendi Don DeLillo «Valges müras» ja Anneli Niitsol ajaloo fiktiivsus Jeanette Wintersoni romaanides. Kogumiku viiendas, saksakeelses osas, astuvad üles Maris Saagpakk, kelle huviorbiidis on fakti ja fiktsiooni vahekord baltisaksa autobiograafiates, ja Ave Tarrend, kes küsib 2000. aasta Euroopa Kirjandusekspressi projektist ajendatuna, kas on põhjust rääkida euroopa kirjandusest kui niisugusest.
