Inimene on alati armastanud ilu enda ümber, mistõttu on ta juba ammusest ajast kaunistanud oma rõivaid ja tarbeesemeid. Kaunistuste kaudu ilmneb iga rahva kunstis teatav spetsiifika. Eesti rahvakunsti omapära ilmneb eriti imeliste tikanditega rahvarõivastes.

Hilda Linnuse põhjalik uurimus tikandist eesti rahvakunstis pälvis suurt tähelepanu juba nõukogude ajal, mil tema töö ilmus kahes osas: «Tikand eesti rahvakunstis I, Põhja-Eesti ja saared» (1955) ning «Tikand eesti rahvakunstis II, Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti» (1973). Seekord ühte köitesse mahutatud raamatus saab üldpildi Eesti erinevatele piirkondadele iseloomulikust rahvuslikust tikandist ja selle ajaloost. Lugu kaunistavad muuseumides ja erakogudes talletatud fotod tikanditest, mis võiksid abiks olla käsitöömeistritele, kes tahaksid ise valmistada rahvarõivaid.