Ulmeline põnevusromaan koletislikest ja inimvihkajalikest hübriidtaimedest seab kahtluse alla kõik, mis enne nii kindel tundus.

Inimkond on leidnud endale uue ning väga tulutoova tooraine, mida saadakse geneetiliselt muundatud taimedest – trifiididest. Need lihatoidulised taimed suudavad oma eriliste jätkede abil edasi liikuda, tunduvad omavat midagi intellektisarnast ja nende mürgine astlalöök on enamasti surmav. Kuna taimi hoitakse köidetuna istandustes ja tarandikes, siis pole nendega otsest probleemi.

Ühel maiööl läbib Maa oma orbiidil komeedikildude parve, mis tekitab taevasse rohelistest plahvatustest koosneva imelise ja seninägematu vaatemängu. Paraku on järgmisel hommikul kõik inimesed, kes seda imetlesid, pimedad. Nägemise puudumine teeb inimestest abitult kompiva ja saamatu saagi, mida trifiidid asuvad ära kasutama. John Wyndham kajastab romaanis ka sotsiaalseid ja moraalseid probleeme, mis uues olukorras inimeste ees seisavad. Kas ja kuidas selles apokalüptilises maailmas pimedad ja üksikud nägijad hakkama saavad? Kuidas kohaneda uute oludega ja milliste eetikanormide järgi selles pimedas maailmas elada?

John Wyndham (10. juuli 1903 – 11. märts 1969) oli Inglise ulmekirjanik, kelle tuntuim teos on «Trifiidide päev» (1951), millest sai kiiresti bestseller ja millest on tehtud ka mitmeid filmiversioone. Pärast kooli lõpetamist proovis ta karjääri teha põllumajanduse, juura ja reklaami alal, kuni hakkas 1925. aastal ilukirjandusega leiba teenima. 1930. aastatel müüs ta jutte erinevatele ameerika žanriajakirjadele. II maailmasõja ajal teenis armees sideoperaatorina, pärast sõda pöördus aga uuesti kirjanduse poole, ajendatuna oma venna, Vivian Beynon Harrise kirjanduslikust edust. Ta muutis oma kirjutamisstiili ning «Trifiidide päev» osutus erakordselt menukaks. Enne oma surma jõudis Wyndham avaldada veel kuus romaani. Tema arhiivi omandas Liverpooli ülikool.

Eesti keeles ilmus „Trifiidide päev“ esmakordselt Eesti Raamatu «Mirabilia» sarjas aastal 1990 (tõlkija Aivo Lõhmus), veel on eesti keelde tõlgitud tema novellid «Veider lugu» ja «Meteoor».