«Kas Google muudab meid rumalamaks?» küsib autor provotseerivalt ning vastab sellele: jah, muudab küll. 2011. aasta Pulitzeri kirjanduspreemia finalistide sekka jõudnud raamatus kirjeldab Nicholas Carr inimmõtlemise arengut alates tähestikust kuni kaartide, trükipressi, kella ja arvuti leiutamiseni. Läbi lugemisoskuse pika ajaloo on inimkond jõudnud internetiajastusse, kus süvenemise ja mõtisklemise asemel on oluliseks muutunud infoneelamise ja -töötlemise kiirus ja maht. «Arvutiekraan sõidab oma eeliste ja mugavustega meie kõhklustest üle. Ta on meile nii hea teener, et oleks lausa matslik tähele panna, kuidas ta on samas ka meie isand,» kirjutab Carr.

Kuigi iga uus meedium on muutunud nii mõtlemist kui ka aju, avaldab kõige tugevamat mõju internet – see aktiveerib inimajus uued ühendusteed, jättes unarusse vanad. Autori jaoks tähelepanu keskendamist ja loomingulist süvamõtlemist kehastav raamatulugemine asendub «hajameelselt ühelt lingilt teisele keksimisega». Ta nendib, et internet on lühikese ajaga muutunud elu elementaarseks osaks, milleta pole võimalik enam toime tulla.