Maurice Paléologue´i «Tsaaririik maailmasõjas» kuulub vaieldamatult I maailmasõda käsitlevate memuaaride paremikku. M. Paléologue nimetatakse Prantsusmaa suursaadikuks Peterburis jaanuaris 1914 ning ta jääb nüüd juba uue nime saanud Petrogradi 1917. aasta maikuuni.

Ta on kõrgesti kultuurne inimene, ajaloo- ja kunstihuviline kirjamees ning erakordne vaatleja. Ja tal on, mida jälgida – peale avalikkuses toimuva näeb ta usaldusväärse isikuna lähedalt ka kummalist elu keiserlikus perekonnas endas. Teemad, mida ta puudutab oma päevaraamatus, on mitmekesised: sõja puhkemine ja kulg, masendav olukord Vene sõjaväe varustamises ja juhtimises, suhted liitlasriikidega, kaleidoskoopilise kiirusega toimuv ministritevahetus, keisrinna soosiku Rasputini hukutav mõju ja tapmine, kokkupuuted radikaalse intelligentsiga, Veebruarirevolutsioon ja tsaaririigi kokkuvarisemine. Venemaa on müstiline, Paléologue lahkab venelase hinge, räägib ta suhetest religiooniga, vene naistest ja eriti kuulsatest naisterroristidest, kirjandusest, muusikast jpm.