«Tsingist poisid» koondab endasse Afganistani sõjas osalenud sõdurite, ohvitseride, meditsiiniõdede, arstide jt ning sõjas hukkunute omaste ausad, vahetud ja valusad meenutused. Mitte kõigi puhul pole mainitud nimesid ‒ ühed palusid hoida selle saladuses, teisi püüdis autor kaitsta julmade etteheidete ja tagakiusamise eest.

Raamat heidab valgust sellest kümme aastat kestnud sõjast lõplikult räsitud nõukogude võimu viimaste aastate ajaloole. Ta kirjeldab «tsingist poiste» ‒ tsingist kirstudes koju naasnud poegade ‒ emade ahastust, nende soovi teada tõde selle kohta, kuidas ja mille eest sõdisid ja hukkusid Afganistanis nende lapsed.

Raamatu lõpuosas kirjeldatakse kohtuprotsessi autori vastu, keda needsamad murtud pihtijad süüdistasid laimamises, püüdes kaitsta oma kodumaad, praeguseks olematut Nõukogude Liitu.

Svetlana Aleksijevitš (1948) on vene keeles kirjutav valgevene kirjanik ja ajakirjanik, kes 2015. aastal pälvis Nobeli kirjandusauhinna. Tema teostest on varem eesti keeles ilmunud „Tšernobõli palve“ (2006), „Pruugitud aeg“ (2014) ja „Sõda ei ole naise nägu“ (2016).