Kaheksateistkümneaastane noormees – minajutustaja – silmab politsei kabinetist küsitluselt väljudes koridoris oma järge ootavat paar aastat vanemat neiut. Nende pilgud kohtuvad. Ta jääb neiut politseimaja lähedale kohvikusse ootama. Lõpuks see tuleb, istub tema lauda nagu oleksidki nad pidanud seal kokku saama. Pärast lühikest vestlust küsib neiu: «Kas te osutaksite mulle ühe teene?»Ehtmodianolik algus ja edasigi läheb kõik tuttavlikus laadis: mitu ajaplaani, üksildane usalduslik nooruke peategelane, salapärane tüdruk, kahtlased uued tuttavad, lugemisel ei-tea-millest sugenev ärev eelaimus. Ning kõige taustaks justkui kõigi meeltega tajutav 60ndate Pariis.
«Tsirkus…» on ennekõike romaan hingeseisundist, mis söövitab mõne koha, mõne päeva mällu nii rohkete kildudena, et neid jätkub südant verele kriipima kauaks ajaks. Ja kes veel kui mitte
Patrick Modiano, 2014. aastal oma erakordse «mälukunsti» eest Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud stiilimeister, oskaks sellistest sageli juba hägustest, ent ikka veel armistumata mälestustest luua õdusalt melanhoolse vaikse muusika, mis kõlab nii paljudes tema romaanides.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
