«Kuidas keegi käitub vältimatu katastroofi puhul, on temperamendi küsimus. Keskkoolis, nagu oli kombeks, valisin ma oma motoks Vergiliuse fraasi Tu ne cede malis sed contra audentior ito. Ära alistu kurjusele, vaid hakka sellele üha julgemalt vastu. Ma meenutasin neid sõnu sõja kõige pimedamal tunnil. Ikka ja jälle olin sattunud olukordadesse, kust mõistlik kaalutlemine ei suutnud leida pääseteed; aga siis sekkus ootamatu ja sellega kaasnes lunastus. Ma ei väsinud ütlemast seda, mida teadsin olevat tõsi.»
Misese panus majandusteadusesse on äärmiselt laiahaardeline. Juba oma esimeses terviklikus teoreetilises töös analüüsis ta põhjalikult raha ja krediidi olemust, pannes sellega aluse hiljem tuntuks saanud austria majandustsükliteooriale. Misese akadeemiline töö ei piirdunud majandusteooriaga, vaid ta tegeles intensiivselt ka sotsiaalteaduste epistemoloogiaga. Ta oli veendunud, et selles valdkonnas saab lähtuda ainult metodoloogilisest individualismist, sest reaalteadustes levinud positivism ja materialism ei ole inimkäitumise komplekssuse tõttu rakendatavad. Ta oli seisukohal, et statistiliste meetodite ebakõlbulikkuse tõttu tuleb luua deduktiiv-loogiliselt tuletatud terviklik teooria. Oma lähenemise ristis ta prakseoloogiaks, teaduseks inimkäitumisest. Selles raamatus esitatavad tsitaadid on tõlgitud Ludwig von Misese tööde ingliskeelsetest tõlgetest või ta ingliskeelsetest töödest. Nende pealkirjad on vastava tsitaadivalimiku alapealkirjaks, olles jäetud teadlikult inglise keelde: loodetavasti tõlgitakse lisaks
„Liberalism“ (Tartu: Ilmamaa, 2007) eesti keelde ka tema teised teosed.
