Luuletaja seitsmes kogu, mille juhatab sisse kimbuke juba ilmunud luuletusi. Järgnevate tsüklite luuleaine on jätkuvalt kaplinskilik- maailma ühtsus ja haprus, põlvkonnasidemed, elu saladused, inimese vastutus oma aja ees. Kogu lõpetab proosaluuletus ehk fu «Luuletamise kunstist», mis jätkab eespool alustatud mõtisklust luule ja elu vahekorra, selle teate üle, mida luuletaja kõikjalt enda ümbert leiab ning oma lugejatele vahendab.