Sõja-aastail nimetas nõukogude rahvas meie suurtükiväge armastusega «sõjajumalaks». Teatavasti oli Nõukogude suurtükivägi Punaarmee peamiseks tulelöögijõuks. Seetõttu pole juhuslik meie lugejate suur huvi suurtükiväelaste lahingutegude vastu.
Kaardiväepolkovnik F. Paulman kirjeldab isiklike mälestuste ja arhiivimaterjalide alusel Eesti Laskurkorpuse ning temale juurde antud väekoondiste ja väeosade suurtükiväelaste lahinguteed. Raamatus on näidatud suurtükiväelaste sangarlikkust, on esitatud rohkesti lahinguepisoode, mis annavad tunnistust sõdurite, seersantide ja ohvitseride meisterlikkusest ja vaprusest.
Autor näitab laial taktikalisel foonil korpuse suurtükiväe tegevust Velikije Luki, Neveli, Novosokolniki ja Narva pärast peetud lahingutes, samuti Nõukogude Eesti täielikuks vabastamiseks ettevõetud operatsioonides. Kirjeldatud on ka Kuramaa lahinguid.
Kahtlemata pakub raamat huvi laiadele lugejate massidele, eriti aga sõjaveteranidele, samuti sirguvale põlvkonnale.
Käsikiri on läbi arutatud EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi Suure Isamaasõja Vabariiklikus Komisjonis.