Ralph Armstrong mõisteti mõrvas süüdi 1981. aastal, kui ta oli vaid 20 aastat vana. Ta vabanes vanglast 28 aastat hiljem keskealise mehena. Ralph istus suure osa oma elust luku taga süütu mehena, sest pealtnägija tuvastas ta ekslikult kui kurjategija.

Kuidas sellist olukorda vältida? Kuidas me inimeste nägusid tajume ja töötleme? Kui täpselt me nähtud inimesi eristame ja mäletame ning millised tegurid mõjutavad kriminaalmenetluses inimeste tuvastamist?

Raamatus saame tuttavaks ka äärmustega nägude äratundmisel – nii nendega, kellel on väga hea «nägudemälu», kui nendega, kellele vana tuttava äratundmine valmistab suuri raskusi.

Samuti tuleb juttu tehnoloogiast, mis aitab inimestel langetada otsuseid nägude identiteedi kohta. Teadusuuringute tulemuste jõudmist praktikasse ilmestavad päriselus toimunud juhtumid nii Eestist kui välismaalt, keerulisemate mõistete seletused on koondatud raamatu lõpus olevasse sõnastikku.

Kristjan Kask (1980) on Tallinna Ülikooli psühholoogia õppejõud. Doktorikraadi kaitses ta Suurbritannias Leicesteri ülikoolis õiguspsühholoogia alal. 2016. aastal ilmus Kristjan Kaselt koos [i:130636]iga kirjutatud ning 2019. aastal „Kui seinad räägiksid“.

Raamatu ilmumist toetas Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut.