Hando Runnel vanema põlve luuletajana peaks olema tuttav, kui veel päriselt meelest läinud ei ole. Uue luulekogu pealkirjaks oli tal algselt mõeldud «Nipet-näpet«, kuid selgus, et juba aastal 1923 on selle ära kasutanud va Anton Jürgenstein. Nii kerkis esile uus pealkiri avaluuletuse pealkirja järgi «Tuul tantsib toome okstes«. Nüüd sai siis omakorda Indrek Toomelt küsitud, kas niisugune pealkiri tohib olla ja kas kõlbab. Oldi meeldivalt nõus.

Luuletused on valdavalt lühikesed, kuigi mitte enam tuntud headuses, vaid veidi vähem lüürilised kui varasemad, sest sisse on lipsanud mõned pikantsemad ja mõned pilkelisemad salmid ja epigrammid ka, siiski piisavalt poeetilised kõik kokku. On ka mõningaid n.-ö. moodsaid häälutusi meenutavaid sõnamänge, milliseid küll, ausalt öelda, tunneb juba ka päris muistne rahvaluule.

Kõik luuletused peale ühe on seni mujal avaldamata, nii et kuigi vanavõitu kaupa seal ka hulgas, siiski kõik uus!