Töötasin kolm kuud järjest 1976. aasta suvel Siberi taigas ja Ida-Sajaani mägedes geoloogia ekspeditsioonis. Sellest ajast on säilinud päevik, mille nüüd, 2023. aastal, Tartu Ülikooli lõpetamise 45. aastapäeva auks raamatusse olen vorminud. Tartust suunatigi 1976. aasta kevadel kogu meie üheksaliikmeline geoloogia III kursus Krasnojarski Geoloogiavalitsuse Tuva Ekspeditsioonibaasi praktikale. Nüüd ei pääse sinna piirkonda enam keegi, ei geoloogi ega muidu matkajana. See on üks meenutus ränduri käidud radadest, tagantjärele tarkuse või kogemusena.

Geoloogi välielu 47 aastat tagasi NSVL territooriumil oli ühest küljest lihtne aga samas ka karm värk. Selleni viisid mind kümme aastat varem alanud rahvamatkad kodukandis, siis keskkoolipäevil tekkinud veematkahuvi. Ülikoolis lisandusid alpitreeningud koos suviste tipputõusudega. Algasid erialased välipraktikad. Parimaiks pidasin ikkagi sportlikke suusamatku-kaugmatku talvistes mägedes, mis panid proovile nii meeskonna kui juhi võimed. Sellise pagasiga võisin julgelt 20 aasta vanusena minna kuhu hing igatseb.

Raamat on illustreeritud autori värviliste fotodega.