«Nüüdisajal oleme jõudnud sellisesse inimkonna eluperioodi, kus pääsetakse eranditult vaid viletsuste nurisemata talumisega, usuga Jumalasse ja lootusega Tema armulikkusele. Teistmoodi ei oska praegu enam keegi oma hinge päästa. Meie ajale on jäänud ainult see üks tee: viletsuste talumine,» on öelnud üks 20. sajandi vene õigeusu sügavamaid, aga samas ka varjatumaid vaimulikke kirjanikke iguumen Nikon (Vorobjov, 1894-1963).

Seejuures ei ole ta kirjutanud ühtegi raamatut, üksnes pidanud kirjavahetust oma vaimulike lastega. Samas on tema kirjad aga tõeline vaimuliku elu entsüklopeedia, millest enam kui üks põlvkond õigeusklikke on ammutanud teadmisi kristlikuks eluks.