Nõukogude lastekirjaniku jutustused «Tütar» ja «Poeg» on pühendatud noorte elule sõjajärgsetel rasketel aastatel.
Esimese jutustuse sisuks on Leningradi blokaadis orvuks jäänud Nataša lapsepõlv Berjozovite perekonnas. Südamesoojusega kirjeldatakse kasuvanemate hoolitsust tüdruku eest, muresid ja probleeme, mis tekkisid siis, kui Nataša sai ootamatult teada, et ta on kasulaps.
Teine jutustus on üheksanda klassi nooruki heitlustest hea ja halva vahel.