Tšukotka poolsaar on Aasia mandri kirdepoolseks servaks. Selle kauge maa avastamise au kuulub vene kasakale Semjon Dežnevile. Juba 1648. aastal sõitis Semjon Dežnev oma «kotšidel» (suured jõepurjekad, mida endisel ajal kasutati Siberis) ümber kirdepoolse neeme, tehes kindlaks, et Aasiat eraldab Ameerikast merekitsus. See neem kannabki kuulsa vene maadeuurija Semjon Dežnevi nime.
Sii otsekui puutuksid teineteisega kokku kaks hiigelmaad -- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ja Ameerika Ühendriigid, kaks maailma -- Vana ja Uus, kaks maailmakorda -- uus ja vana, kaks süsteemi -- sotsialism ja kapitalism, lihtne kasak Semjon Dežnev ja nimekas Wales'i prints, kelle nimi on antud neemele Alaskas, maal, mis on avastatud samuti vene meresõitjate poolt.
Siin lahutab kitsas Beringi väin Tšukotka Alaskast.
Kuni Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsioonini kuulus Tšukotka poolsaar Vene impeeriumi koosseisu ja oli Kaug-Ida piirkonna asevalitseja võimu all. Kuid seda ainult formaalselt. Selle piirkonna tegelikeks peremeesteks oli välismaade, peamiselt Ameerika ärikapitali esindajad.
Tšukotka pärisrahvad tšuktšid ja eskimod virelesid vaevaselt välismaiste avantüristide kontrollimatu valitsemise all, kes olid huvitatud üksnes kasumi saamisest. Elanikke ekspluateeriti julmimal viisil, joodeti piirituse ja viskiga ja kõige selle tagajärjel hakaas rahvas välja surema, nagu surid välja Ameerika rohkearvulised indiaanlaste suguharud, mis olid alistatud ettevõtlike tsivilisaatorite poolt.
