Dokumentaalromaan kirjeldab Samaara, Ufa ja Omski eestlaste tegemisi Venemaal sada aastat tagasi. Eesti Vabariik on sakslaste poolt okupeeritud. 1918. aasta septembris osalevad Samaara Eesti Rahvusliku Komitee ja Eesti Ajutise Valitsuse nimel heas usus kirjanik ja Noor-Eesti looja Bernhard Linde, Moskva ülikooli eradotsent, psühholoog ja teoloog Aleksander Kaelas ja Wenemaa Talurahva Põllupanga Tallinna osakonna direktor Aleksei Nõu Ufas Ülevenemaalisel Riiklikul Nõupidamisel ja valivad valgete Venemaale Ajutise Valitsuse. Nende sihiks on, et Eesti jääks ajutiselt iseseisvaks kuni ülemaailmse rahukongressini, kus Eesti iseseisvus tuleks otsustamisele. Nad saavad alles pärast teada, et Eesti Ajutine Valitsus on nende sammud keelanud.

Kaks kuud hiljem kukutatakse Ajutine Valitsus ja admiral Koltšak kehtestab diktatuuri. Juttu on katsest kaitsta Venemaal Eesti huvisid ja sellest, mis juhtub kaks ja pool kuud enne Vabadussõja algust. Kolm meest maksavad selle eest oma eludega. Eesti Vabariigi sünniaastal viibib Venemaal ja Siberis viiendik eesti rahvast. Raamat peegeldab ka nende unistusi ja isamaaarmastust Eesti Vabariigi loomisel. Lugeja avastab raamatus osa Eesti loost, mis varem on jäänud enam-vähem kirjutamata.